Iva on siis sellest, et võtad teelusika täie õli (soovitavalt kookosõli või seesamiõli) ja siis hoiad seda suus ja lokusutad ja luristad ja raputad ja lased sel suus nö ringi tuuseldada. Õli ja sülje segu "imab" endasse kõik halvad bakterid ja pääseb ka sinna, kuhu sa hambaharjaga ei pääse.
Eile hoidsin õli (kasutasin hoopis oliiviõli) suus vähe, umbes 5 minutit. Ja siis ei olnud mitte mingisugust efekti. Täna pidasin rõõmsalt vastu ikka 20 minutit ja õli-sülje segu oli pärast valge ja sest teelusikatäiest õlist oli saanud rõõmus pool tassitäit bakterikokteili :)
Ma ei tea kuhu see kõik välja viib ja mis head asjad sellega veel kaasas käivad aga ausalt - ma ei ole endal veel varem nii ilusat roosat keelt näinud :)
Jätkan ja kui midagi revolutsioonilist juhtub, siis annan teada.
Teine öko-smöko-möks, mida ma täna järgi otsustasin katsetada oli pesta pead munaga. See on alati tundunud väga kahtlane värk :)
Aga kui sa loed läbi sellise üllitise: http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/sampoonita-peapesu/ siis tekib isu katsetada. Kui ma siin juba üritan vaadata väga hoolikalt, mida ma söön. Siis vast oleks mõistlik ka vaadata, mida ma endale peale määrin ja mökerdan.
Kuna see mee/muna/sooda/õunaäädikaga pea pesemine on selline pikaajalisem protsess (ehk kuidas su keha harjub teistsuguste pesuvahenditega) siis suvi on selleks "katsetamiseks" vast kõige õigem aeg. Vaatab, mis sest projektist saab.
Hetkel on juuksed päris mõnusad pehmed. Munapudi peas ei ole ehk siis oli meeles mitte loputada pead tulikuuma veega :) Kohevuse võiks ka hinnata 10 palli süsteemis u 8-ga. Läike eest annaks äkki tagasihoidlikud 6 punkti. Vaatama, kuidas need pallid ajaga jagunevad ehk kui kärmelt juuksed mustaks lähevad või midagi.
No comments:
Post a Comment