Wakame-või

Kuna hr Toitumisspetsialist hirmutas mind joodipuudusega, siis koukisin sahtlipõhjast selle kuivatatud wakame karbi välja. Veidi sai soolase veega neid likku ka pandud. Vaatab, mis sest saab. Karbi peal soovitatakse kasutada omlettides ja salatites jne. Kõige lihtsam viis neid manustada tundus need ära jahvatada ja või sisse segada. See Muhu leib siin ahvatleb.
See nõukaaja kohviveski on igatahes viimasel ajal suhteliselt asendamatu aparaat. Peotäis kuivatatud wakamet sisse ja põrrr.. ja olemas. Toasoojale võile lisasin siis jahvatatud wakame ja tsipake soola. Määrisin leivale... ja sõin tervelt 3 tk :D
Ma nüüd küll ei tea, kui palju ma neid peaksin sööma, et ma oma joodivarud paika saaks. Aga eks paistab, mis toimuma hakkab.
Maitse oli igatahes täitsa hää.

Õunakook (parem, kui see eelmine)

Kuna õunu on majapidamises päris palju ja niisama neid ära süüa lihtsalt ei jaksa, siis tuleb need sujuvalt vormida koogiks.

Parim vaniljejäätisega

Täna siis nö põhja peal kook, et täidises ära kasutada Lauri ja Tiia tehtud moos.

Põhi:
•riisijahu
•kaerakliisid
•1 muna
•kookosõli
•võiõli
•kaneeli
•riivitud muskaatpähklit

Täidis:
•õunu
•kaneeli
•2 muna
•õunamoosi/püreed (u 100ml)

Eelsoojenda ahi 200kraadini.
Jahu ja kliid kaussi, muud koostisosad samuti. Näpi ühtlaseks. Vala segu vormi ja mätsi põhi ühtlaseks ja serva nii 2-3cm jagu. Võid panna põhja korraks ka ahju. Mul oli nii 5 minutit.

Haki õunad. Puista peale veidi kaneeli. Sega. Vala õunad põhjale.
Klopi kausis lahti 2 muna. Lisa sinna õunapüree ja sega ühtlaseks. Vala segu õuntele. Ma tõstin lusikaga, et saaks ühtlaselt. Seda segu iseenesest nii palju ei olnud, et oleks õunad ära katnud. Aga küpsedes jäi väga ok.
Küpseta 30 minutit 180-200 kraadi juures.
Kliid põhjas andsid väga hea tekstuuri. Põhi jäi mõnus mure. Tiia ja Lauri vist panid sinna moosi päris korralikult suhkrut ka. Õite magus jäi :)

Ideaalne praekana

Üks meie lemmikuid

Üks minu ja Liis-Elleni lemmikutest on meekana. See on vast üks kiiremini valmivaid liharoogi üldse. Sobib ideaalselt näiteks ahjukartuli või tatrapudru kõrvale.

•kanafilee
•võiõli
•sool
•purustatud must pipar
•kuivatatud tüümian (seda ma tõesti topin pea igale poole)
•1 tl mett

Aja pann kuumaks. Pane sinna võiõli. Lõika kanafilee väikesteks tükkideks. Viska pannile. Maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Prae kergelt läbi. Kui kana on mõlemalt poolt küps lisa tl mett ja prae edasi, kuni mesi karamelliseeruma hakkab ja kana võtab eriti ilusa kuldse läike. Ära kärssama lase ;)

Särtsakam tallemaksapasteet

Anne-Mai vihje tõttu veidi "värvikam" pasteet see nädal. Ja maitses väga hästi. Nii et tundub, et see versioon jääb "tootmisesse".

Silt. Seekord lambaga - et Ave ei arvaks, et ma
armsatest tuvidest pasteeti teen. 

•1,7 kg tallemaksa (3tk)
•200g peekonit
•7 suurt porgantit
•4 väikest sibulat
•2 küüslauguküünt (oleks pannud rohkem aga küüslauk oli saanud otsa)
•pool pisikest taldrikkõrvitsat
•6 päiksekuivatatud tomatit (mul siin osad olid oliiviõlis ja osad kuivad, nii et võta kinni kummad paremad olid)
•1 Anne-Mai poolt Mehhikost toodud pipar
•soola
•pipart
•kuivatatud tüümiani
•võiõli
•riivitud muskaatpähklit
•heldelt brändit
/sellest sai 9 purki pasteeti. vist on 200ml-sed)

Haki sibulad, küüslauk, kõrvits ja porgandid ja pista rohke võiõliga pannile, keskmisel kuumusel. Sekka ka siis päikesekuivatatud tomat ja magus pipar. Lisa neile ka sool, pipar ja kuivatatud tüümian. Teisele pannile tükelda maks ja peekon ja samuti võiõliga praadima. Sinna sekka riivisin ka u pool muskaatpähklit.
Porgandipanni panen mingi aja pärast veidike keedetud vett, et nood saaksid seal mõnusasti pehmeks haududa. Maksa-peekonit praen nii kaua kuni see on läbiküpsenud ja siis tsipa lasen veel pruuniks ka. Siis tuleb parem maitse.

Umbes pooleks tunniks panen maksa porganidiseguga veel hauduma. Valan juurde ka veidi vett, kui segu väga "kuival on".
Siis ronib sahtlihämarustest välja saumikser ja usinalt püreestab kogu segu. Kui segu on ühtlane, lisab brändi ja segan veelkord. Soojana ajan pasteedi purkidesse ja sildid peale. Voilá!

Avokaadokook

Tänane köögikatsetus algas sellest retseptist:
http://rawforbeauty.com/blog/avocado-vanilla-cheesecake.html

Tuli kange tahtmine seda mugandada ja natuke teistmoodi teha. Välja tuli selline koogi moodi. Ja maitses jube hästi :) Tegemine ka suht selline köki-möki.

Põhi:
•u 100g mandleid
•3spl kookosõli
•jahvatatud piparmündilehti

Vahevöö:
•mõned read tumedat shokolaadi
•törts vahukoort

Täidis:
•2 suurt ja küpset avokaadot
•400g toorjuustu (Farmi köögi toorjuust)
•2 pisikese laimi mahl
•1 pisikese sidruni mahl
•1spl mett
•jahvatatud piparmündilehti
•mingi väike kuid siiski teadmata kogus vett ja lõdva randmega sinna sisse puistatud zelatiinipulbrit

Koogivorm on mul lahtikäiv ja 18cm läbimõõtu. Selle peale siis need kogused arvestatud.
Igatahes, mandlid parmesaniriivi ja "jahuks". Jahvatatud mandlitele panin juurde kookosõli ja jahvatatud piparmündi. Ja supsti küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi.
Malmpotis sulatasin shokolaadi - eriti madalal kuumusel ja ettevaatlikult. Veevann on poosetajatele. Ma iga kord ei viitsi nii palju mässata ;). Sinna sekka siis sorts vahukoort ja segamini. Segu mökerdasin ühtlaselt põhjale.
Suuremasse kaussi koukisin lusikaga avokaadod ja toorjuustu, lusikaga mett sekka, laimimahl ja piparmünti. Shokolaadise malmpoti pesin puhtaks ja põhja sorts kuuma vett ja sidrunimahla, sekka zelatiini ja vispliga segasin kuni see kaunis tarretav loomne produkt sulas. Siinkohal tervitused Airile ;)
Zelatiinisegu ka avokaadodele sekka ja kõik saumiksriga segamini. Kui segu ühtlane, siis vala see põhjadele, silu pealt täpselt nii siledaks kui süda ihaldab ja külmkappi tarretuma.

Mina lõikasin sest esimese lõigu 4h peale tegemist. Võimalik, et selle teadmata zelatiinikoguse tõttu see tahkemaks ei lähegi. Aga õnneks maitse sellest ei kannata.
Minu "täiesti maltsastunud maitsemeelele" mekkis see väga hea. Võibolla et isegi liiga magus.

Njämm! Teinekordki. Võibolla siis panen rohkem münti ja vähem mett.

KOOK!!! (põhimõtteliselt ükskõik millise viljaga, mis puu otsast alla kukub)

Kooki nõrkemiseni..

Kui on vaja kiirelt teha üks kook, siis see on SEE! Selle koogi kärme valmistamise tõttu olen ma seda kärmelt valmistanud vist nüüd 5 päeva järjest. Suhteliselt jama värk... kui rääkida kaalunumbritest. AGA kes see siis need ploomid ja õunad ikka ära sööb?!? Ja asjade toorelt söömine on nõrk. Väga advanced on ikka osata asju ahjust läbi lasta ja anda neile mingi teine vorm ja nägu :D

Pealegi on see pidev kookide küpsetamine töötanud mõnusalt ahju eest. Katelt pole veel sisse lülitanud kuigi mõni päev juba varbad vaikselt külmetavad. Küpsetan edasi... ploomid on otsas aga õunu jagub veel natukeseks.

Ploomi-õunakook:
•kõvasti ploome
•hunnik õunu
•4-5 muna
•riisijahu / või gluteenivaba kaerajahu (Prismast leidsin sellise toreda toote. Ei ole nii teraline kui riisijahu. Maitse täitsa mõnus)
•veidi küpsetuspulbrit
•võiõli / kookosrasva
•kaneeli
•lisaks veel kes mida: muskaatpähklit, mandleid, mandlilaaste, kookoshelbeid, chia seemneid, tikreid, mustikaid, konnajalgu, vaarikaid, pirne...

Eemalda ploomidelt kivi. Ma lõikan ploomi u kolmeks. Õunad samuti puhastada, südamik välja, väikesteks tükkideks. Teise kaussi löö lahti munad, mikserda. Lisa juurde või, jahu, küpsetuspulber, kaneel, ja muu pudipadi, mis isutab. Tainas võiks olla pigem selline vedelapoolsem. Ploomid ja õunad taignasse, sega ja vormi.
Ahju u 180/200 kraadi juures u 20 minutit. (oleneb siis koogi paksusest).
Mingitele kookidele tegin peale ka "glasuuri" ehk siis muna, või ja mee segu ja lõpus u 5 minutiks peale. Kuigi tegelikult ei ole seda sinna vaja :)

Sellele koogile sobib eriti hästi peale väike sorts jäätist. Võimatult hea!
Ilma jäätiseta on see kook laktoosivaba ka :)

P.S. Siinkohal palun ka vabandust kõikidelt naabritelt ja muudelt möödakäijatelt, kes on pidanud leppima ainult koogilõhnaga. Kui tõesti võtab silma märjaks, siis tuleb koputada ja suu lahti teha ja kooki küsida :)

Arooniamahlas hautatud veis

Oi oi mitu retsepti ootab ülespanemist. Veedan vist viimasel ajal köögis liiga palju aega...
Igatahes sai sedaviisi veiseliha tehtud nüüd juba teist korda ja väga hea oli. Esimene kord tegin värskes arooniamahlas. Nüüdne oli aga juba pudeldatud. Võimalik, et mingit maitsevahet see ei andnud:) Ära söödi see Toiduklubi ägedate tädide poolt pea sekunditega :D

Esimene kord oli selline "kompott":

•600g veise kaelatükk
•1 bataat
•1 peet
•2 sibulat
•soola
•pipart
•kuivatatud tüümiani
•võiõli
•arooniamahla (vast mingi 5-8 kulbitäit)
•tśilliõli (hästi natukene lisasin seda, et väga ei domineeriks)

Eile oli aga nii:
•1,2kg veise kaelatükk
•1 suur peet
•4 sibulat
•400ml arooniamahla
•võiõli
•soola
•musta pipart
•2 loorberilehte
•6 piparmündi lehte
•suur peotäis mandleid
•muskaatpähklit
•kaneelikoor

Ma valan mahla malmpotti, lisan sinna maitseained. Ja siis panen sinna keskele liha ja loksutan ja keetutan seda seal veidi. Ja siis servadesse panen viilutatud/tükeldatud juurikad. Kaas peale ja u 160kraadiga 5-6h ahju. Eelnevalt liha ei pruunista. Kuigi olen seda ka teinud. Võimalik, et miskid protsessid seal toimuvad. Järgmine kord pruunistan. Vaatan, mis saab :)

Esimene kord oli siis kõrval bataat. Eile oli lihtne ahjupeet kitsejuustuga. Peedi vastu ikka ei saa miski ;)

Ahjupeet natuke teistmoodi kui tavaliselt

Et te teaksite, siis ma oskan ahjupeeti süüa ka muud moodi kui kitsejuustuga.

Ahjupeet jamón verrano ja parmesaniga:
•peet
•jamon cerrano
•parmesan
•võiõli
•pipar

Peedid sektoriteks ja küpsetuspaberiga pannile.
Määri peedid mõlemalt poolt võiõliga ja piparda õrnalt.
Pista u 20 minutiks ahju u 180 kraadiga. Kui peedid on peaaegu pehmed, siis pane peale jamón cerrano ribad ja parmesani. Küpseta kuni juust mõnusalt sulanud ja kuldpruun servast.

Kitsejuustu vastu ei saa aga jamón cerrano on üks mu lemmikuid ja kuna ma enam cerrano-keerde lehttaigna mittesöömise tõttu ei küpseta, siis on vaja leida singile uus koht minu menüüs. Toorelt muidugi passib ka seda süüa :D