Kartulikotletid

Selline suhteliselt kiirelt valmiv värk. Oleks juu võinud midagi mõistlikumat teha aga eile sai juba söödud kell 22 õhtul ja see on ikka Une-Mati peletamise kõige parem moodus - süüa siis, kui peaks magama minema juba.
Kotletid maitsesid igatahes väga hästi. Liis-Ellen alguses sõi ja siis hakkas pirtsutama. Andis salaja isegi Apollole. Ja jäi oma õhtusest jäätisest ilma. Eks ma muidugi järjekordselt otsustasin, et ma KEELDUN edaspidi eraldi sööke tegemast ja tal oleks aeg normaalselt sööma hakata. Eks paistab, kaua see lubadus peab :(

Kartulikotletid:
•5 keskmist kartulit
•1 pisike porgand
•1 muna
•2 spl toortatrajahu
•0,5 sibulat
•soola
•pipart
•kuivatatud tüümiani
•praadimiseks võid

Kartul, porgand ja sibul peene riiviga riivida. (Mingites retseptides oli, et kartul keeta ja siis hakklihamasinast läbi jne…no hallooo, kes viitsib?!?!?!). Kaussi muna lahti lüüa, vispeldada, sinna sekka siis ka jahu, sool ja pipar. Sega ja siis kartuli-porgandi-sibulariiv sekka ja sega ühtlaseks. Minul jäi üsna vedel ehk mingeid kotlete ma küll valmis mätsima ei hakanud.
Tõstin supilusikaga kuumale pannile ja vajutasin veidi latakamaks. Jäid u nii 1cm paksused. Võimalik, et keegi nimetaks neid nüüd kotletide asemel hoopis pannkookideks :)
Praadisin pruuniks ja pugistasin rokola-tomati salati ja hapukapsaga sisse. Njämm. Teen teinekordgi. Või noh…järgmine kord teen peedikotlette :D