Loen siin hetkel üht "inpireerivat" raamatut - "Kuidas Prantsuse laste kombel sööma õppida" /Karen Le Billon. "Inspireerivat" seetõttu, et ma nüüd saan aru, kui valesti ma oma pudina puhul käitunud olen. Samas, võib-olla on ta lihtsalt mingi eriti tundliku maitsemeelega inimene ja seetõttu ta ei söögi u 95% asjadest, mis talle taldrikul ette kantakse.
Täna oli see päev, kui poes olles tekkis arutelu, et mida õhtuks süüa teha. Ma olen ise mingist "standardtoidust" nii oksendamiseni juba, et mõte tatraputru teha juba ajab külmavärinad peale. Kuna mu neiu sööb mingi ime läbi punaseid ube (valgeid, rohelisi ega musti näiteks ei söö) siis veetsime seal pakendeid uurides veidi aega (sest pimekanaema suutis ükskord osta punaseid ube tśillikastmes!!!öäk). Leidsin ka riiulilt kikerherned ja tegin ettepaneku neist kotletid teha. Mõeldud- tehtud.
Sai veidi otsitud ja see retsept (http://nami-nami.ee/retsept/5546/kikerhernekotletid_porgandisalatiga_1) baasiks võetud. Porru midugi jääb ära ja no mingit porgandisalatit ka ei teinud. Aga maisitärklise otsisin sahtlist üles ja natukene sai ümber mängitud seda retsepti.
240g kikerherneid
2 spl punaseid ube
1spl maisitärklist
sorts piima
soola
pipart
hakitud värsket sidruntüümiani
Mitte nii pirtsakale emale läks kotletitaignasse veel peeneks hakitud paprikat ja päiksekuivatatud tomateid.
Tampisin kikerherned ja oad ühtleaseks massiks ja segasin ülejäänud koostisosad ka sisse. Ajasin panni kuumaks, klots võid ja lusikaga tõstsin taigna pannile ja praadisin mõlemalt poolt kuldseks.
Laps veits sõi, siis ütles, et pole väga tema lemmik. Aga noh... nüüd ma hakkan neid nii tihti tegema, et õpib sööma neid. Mu meelest maitsesid väga hästi ;)